Suvisel rahvamuusikapeol esineb 800 pillimängijat

XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ raames toimuval aegade suurimal rahvamuusikapeol esineb 74 kollektiivi 800 pillimängijaga. Võrreldes varasemate pidudega on seda kolmandiku võrra rohkem, mis näitab rahvamuusikapeo kasvavat populaarsust.

Rahvamuusikapeo loominguline juht Juhan Uppin tõdeb, et huvi rahva- ja pärimusmuusika vastu on Eestis haruldaselt suur ning kasvab iga aastaga. „Rahvamuusikaga tegelevaid ansambleid ja ka üksikuid mängijaid leidub igas Eestimaa nurgas ning üha rohkem leiab neist tee ka rahvamuusikapeole. Seekordne pidu tuleb 800 pillimängija osalusel suurem kui kunagi varem,“ kinnitas Uppin.

Rahvamuusikapeo ettemängimistel osales kokku 90 kollektiivi ehk ca 1000 pillimängijat. Uppini sõnul on näha, et viimastel kuudel on kollektiivid eelproovidest saadud juhtnööre järgides kõvasti tööd teinud. „Kõik ettemängudel osalenud pillimängijad väärivad suurt kiitust ning lisaks selgeks õpitud lugudele said nad kindlasti prooviperioodist kaasa ka kogemuse, mille oluliseks aspektiks on teineteiselt õppimine,“ lisas ta.

Rahvamuusikapeo peakontserdil astuvad eraldi repertuaariga üles seitse pilliliiki: viiulid, lõõtspillid, kandled, torupillid, akordionid, näppepillid ja koondorkester. Kandled jagunevad omakorda kolmeks liigiks: väikekandled, rahvakandled ja kromaatilised kandled, ning esinevad eraldi juba kolmandat üldpidu järjest toimuval kontserdil “Kannelde öö”.

Kõige suurem konkurss peole pääsemiseks oli kannelde liigis. Soovijate arvu poolest olid suurimad veel näiteks koondorkestri, näppepillide ja viiulite liik. Nii astubki suvisel rahvamuusikapeol üles taasiseseisvusaja kõige suurem näppepilliorkester, milles musitseerib ligi 200 pillimängijat. Esimest korda eraldi liigina osalevad aga seekordsel rahvamuusikapeol torupillid.

Kogu repertuaar haakub peo kandva juhtmõttega “Minu arm” ning väärtustab päritud väärtusi ning nende hoidmist. Peamiselt moodustavad repertuaari eesti traditsioonilised pillilood, kuid mitmes liigis kuuleb ka uut autoriloomingut. Kõik seaded on loodud just selle peo jaoks.

Rahvamuusikapeo tasuta peakontsert toimub reedel 5. juulil kell 14.00 Tallinna Vabaduse väljakul. Peakontserdist teeb otseülekande ETV. Kontsert “Kannelde öö” leiab aset Tallinna Metodisti kirikus neljapäeva 4. juuli õhtul kell 21.00 ning seda vahendab otseülekandes Klassikaraadio.

Vaata nimekirja rahvamuusikapeol esinevatest kollektiividest siit.

Vaata rahvamuusikapeo peakontserdi kava siit ja „Kannelde öö“ kontserdi kava siit.

Originaalartikkel asub siin.

Rahvusvaheline tantsupäev 2019 hääletamine

Sel aastal, Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal, tantsisime  Kihnu pärimustantsu Terve vald, mis on tantsupidude kroonitantsu Tuljak eelkäija.

Lemmikvideote poolt hääletamine on nüüd avatud!

Hääletada saab 20. maini (k.a). Lemmikuid võib olla rohkem kui üks. 
Hääletamiseks kliki alloleval lingil "loe veel"

Loe veel

Rahvatantsujuhtide suvekursus 2019

Rahvatantsujuhtide suvekursus 2019 toimub 6.–9. augustini Olustvere mõisas ja Olustvere Teenindus- ja maamajanduskoolis.

Tänavuse suvekursuse märksõnad on tagasivaade tantsupeole „Minu arm“, väärikate juubilaride treeningtunnid ja tantsuõpetus, kultuuripärandi mõtestamine läbi paikkondliku pärimuse ja pärimustantsu ning tantsujuhtide enesejuhtimise ja motivatsiooni toetamine.

Eesmärk ja sisu: Teadmiste ja oskuste täiendamine tööks rahvatantsujuhina, omavaheline
mõttevahetus, õpe suhtlusringis.
• (Enese)refleksioonid XX tantsupeole „Minu arm“, järgneb ekspertanalüüs (Kristiina Siig,Tiit Ojasoo).
• Tervituskontsert tantsurühmalt Vabajalg (juhendaja Vaike Rajaste) .
• Tantsu- ja tantsimisega seotud terviseriske ja vigastusi ennetav füsioteraapia (Sirli Hinn).
• Praktiline tantsuõpetus erinevatele rühmaliikidele (Kätrin Järvis, Ülo Luht, Ilma Adamson jt).
• Mulgimaa pärimustantsud (Anneli Arraste ja Lille Arraste).
• Õpitoad: eurütmia põhitõed, enesejuhtimine, loovtegevused Olustvere mõisa meistrikodades.
• Treeningtunnid laste-ja noorte-, sega- ning naisrühmade juhendajatele, tantsuline treening.
• Heimtali muuseumi külastus ja kohtumine Anu Rauaga tema talus.
• Tervisekosutuseks füsioterapeudi konsultatsiooni ja massaaži võimalus.

Sihtgrupp: suvekursusele on oodatud nii algajad kui kogemustega tantsujuhid
Aeg: 6.-9. august 2019. Algus 6. augustil kell 13.00
Koht: Olustvere mõis ja Olustvere Teenindus- ja maamajanduskool,
ööbimine kooli õpilaskodus
Osavõtutasu: 138 eurot (sisaldab lõuna- ja õhtusööke)
Majutus: 60 eurot (3 ööd koos hommikusöögiga, 2-kohalised toad koos eraldi wc ja dušiga)
Kulutused kokku: 198 eurot
Tasumine ülekandega Rahvakultuuri Keskuse poolt esitatud arve alusel.

Registreerumine siin või keskus@rahvakultuur.ee kuni 25. juunini või kuni kohti jätkub
Täiendav info tel 600 9369 Eeva Kumberg

Suvekursuse läbiviimist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
ja Eesti Ameerika Fond

RAHVUSVAHELINE TANTSUPÄEV 29. aprillil 2019

TERVE VALD

Hea tantsuhuviline! Sel aastal, Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal, tantsime Kihnu pärimustantsu Terve vald, mis on tantsupidude kroonitantsu Tuljak eelkäija.

ÜHISTANTSIMISEL OSALEMINE

Traditsiooniline

1. Häälesta oma raadio 29. aprillil kell 13.05 Vikerraadio sagedusele – sealt tuleb muusika.
2. Kutsuge sõbrad, töökaaslased või terve pere tantsupõrandale ning tantsige rõõmu ja lustiga!
Tantsule ei ole keelatud kutsuda ka võhivõõraid. ;)
3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i (võistlusel lähevad arvesse vaid YouTube’i salvestatud videod).
Video nimeks pange „Rahvusvaheline tantsupäev 2019 – TANTSIVA SELTSKONNA NIMI“.
4. Lingi oma videost palume saata aadressile errs@errs.ee. Huvitavamaid tunnustatakse. Videoid ootame 6. maini!

Lisaks - Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta tähistamine

Eesti Rahvusringhäälinguga kokkuleppel kõlab sel päeval Vikerraadio eetrist ka kell 18.55 pärimustantsu Terve vald muusika. Et vääriliselt tähistada Eesti laulu ja tantsu juubeliaastat, kutsume üles maakondi ühiselt tantsima neil kellaaegadel keskustes Tervet valda, aga ka teisi pärimustantse. Ühistantsust osavõtjaid kutsutakse üles oma tantsimist salvestama ja jagama.

TANTS - TERVE VALD

Kihnu, pulmas>Ingrid Rüütel ja Milvi Sikk, 1956. – TRÜ EKRK 19, 432/4(7).

Osavõtjad: vaba arv tantsupaare.
Lähteasend: paarilised on ringjoonel rinnati, väliskäed ühendatud.
Põhisammud: polkasammud ja kõnnisammud.

A Tüdruku pöörlemine

1-8 Tantsijad liiguvad 8 polkasammuga ringjoonel vastupäeva, tüdruk pöörleb ühendatud väliskäte all poisi ees.

B Plaksud ja käevangus pöörlemine
B1
9 Seistes ringjoonel rinnati löövad tantsijad 2 käteplaksu ja
10-12 kõnnisammudega pööreldakse paremas käevangus päripäeva.
B2
9 2 käteplaksu ja
10-12 vasakus käevangus pööreldakse vastupäeva.

Tantsu kirjeldus on pärit raamatust „Viron Vakka - 105 eesti rahvatantsu“, autor Kristjan Torop (välja antud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi poolt 2008.a).

MUUSIKA

Harjutamiseks ja tantsimiseks saad muusika siit:

TUULEVIIUL - Terve vald

Muusika: Laste folkviiuldajate ansambel Tuuleviiul
 

VIDEO 

 

Klipp on filmitud DVD-plaadi „Viron vakka“ jaoks ja mõeldud õppematerjaliks. Tants on üles võetud 2006. aastal Tallinna Saksa Gümnaasiumi aulas. Tantsivad Leigarid, kes Kalev Järvela ja Sille Kapperi juhendamisel õppisid filmimise jaoks tantsu ära sel kujul, nagu see oli kirjeldatud 1991. aastal Tamperes ilmunud Kristjan Toropi raamatus "Viron vakka. 105 virolaista kansantanssia". Saatemuusikat mängivad Leigarite pillimehed Toomas Toropi juhendamisel sama raamatu juurde kuuluva noodi järgi.

Viron vakka DVD ilmus üheaegselt raamatu eestikeelse tõlkega 2008. aastal. Plaadil on kõik 105 raamatusse trükitud tantsu, millest moodustub 29 tantsuperekonda. Enamiku tantsude ees on eraldi näidatud põhiliikumisi, seejärel tuleb tants ise ja kui kirjeldus sisaldab valikuvõimalusi, siis on kõik variandid ka ära toodud. Vahel leidub ühe tantsu õppimiseks kasulikke detaile teiste sama perekonna tantsude juures, sellepärast tasub vaadata kogu perekonda. Nii nagu Viron vakka raamatus seisavad kirjelduste juures täpsed viited vastavatele arhiivikäsikirjadele, on DVD-plaadil iga tantsu juures näha kihelkond, kust konkreetne kirjapanek kunagi arhiivi jõudis.

Iga sõnadesse pandud tantsukirjeldust saab siiski mõista mitmeti. Siinsel videol tantsitakse vastavalt Leigarite ansambli juhtide arusaamadele aastal 2006. Julgust see tõlgendus teistele õppematerjaliks välja pakkuda annab tõsiasi, et materjaliga töötades olime leidnud enda arvates loogilisi seoseid ja lahendusi ning neid pika aja jooksul praktikas proovinud. Tähelepanelik vaataja märkab kindlasti, et kõik leigarid ei tantsi ühtemoodi. Püüame õppeotstarbel näidata siiski ainult neid individuaalseid variante, mis ei ole vastuolus raamatusse trükitud kirjeldusega.

Mõnusat vaatamist ja tantsurõõme!

Leigarid


 

Näitus "90 päeva nostalgiat Laulu -ja Tantsupeoni"

Näitus "90 päeva nostalgiat Laulu -ja Tantsupeoni" värskendab mälupilte
ning ühendab meid olnud suurpidude plakatite, mäekide-medalite, rätikute,
meenete ja palju muu kaudu. Iga pidu on olnud eriline ja kordumatu!

JUUBELIPIDUDENI on jäänud vaid 90 päeva!

 

 

Kätrin Järvise raamat "Loodud tantsimiseks"

Valminud on raamat Kätrin Järvise tantsudega “Loodud tantsimiseks." Raamat sisaldab kaheteistkümne tantsu kirjeldust koos nootidega.

Raamatus on kirjeldatud tantsud:
Naistele: "Leemekulbi liigutajad" ja "Tulõq aga tulõq"
Meestele: "Öised orjad" ja "Haanja miis"
Lastele: "Kingatants"
Segarühmale: "Kreisi reinlender", "Lätsi sanna", "Tantsule karmoškaga", "Lätsi aga kõrtsi rõõmuga", "Mul pole mõisa", "Tantsulugu rättidega" ja "Õrn haare"

Raamatut saab tellida kirjutades soprus@soprus.eu. Raamatu hind 25 €.

Ilma Adamsoni tantsude võistutantsimine

 

Tallinna XX Võimlemispidu MAAILMA AEG

Tallinna XX Võimlemispidu MAAILMA AEG koondab mehi ja poisse tõestama, et on AEG SUUTA.

Tallinna Võimlemispidu peab juubelit – 20. korda kogunevad võimlemishuvilised lastekaitsepäevale lähimal pühapäeval Pirita Spordikeskuse väljakule, et tähistada lastekaitsepäeva ning propageerida harrastusvõimlemist nii poiste kui tüdrukute, meeste kui naiste hulgas. Peo pealavastaja on Tea Kõrs. Igas eas mehed ja poisid alates 4a. tõestavad Põhja-Tallinna „Per aspera ad astra“ saatel, et on AEG SUUTA. Tähtede poole pürgimiseks on poistel võimlemisvahendiks kuldne täheke rõnga sees. Meestel vahendit ei ole.

Et meeste ja poiste vägi juubelipeol saaks olema enneolematult suur, on registreerumist pikendatud 31.märtsini 2019 piret@swingtants.ee.

Meeste ja poiste kava autorilt ja üldjuhilt Piret Torm-Kriis`ilt saab samalt aadressilt vastuse kõigile kava AEG SUUTA puudutavatele küsimustele. Ühessuutmisteni, mehed ja poisid!

 

Näitus "Muhu mustrid mandril" Tantsupeomuuseumis

Jätkub näituste sari „Tantsu- ja laulupeo auks - rännak pidurõiva kirstu“.

8. märts – 8. aprill
näitus „ MUHU MUSTRID MANDRIL“

Esimest korda avavad oma rõivakirstud kõigile Muhu memmede folkloorirühm ÄTSES.
Rahvarõivas, käsitöö ja muu, mis aastaid kirstudes peidus olnud, seatakse ühtseks väljapanekuks. Eksponaatidest üheks omapäraseks on muhulaste sõnul kingad, millel kuljused kontsades, ikka selleks et õnne hoida.
Memmede julgustaja ja näituse erakogude koondaja on ÄTSES juht Anne Keerd, näituse konsultant- kuraator Muhu Muuseumi varahoidja Mai Meriste.
Väljapanekule aitavad kaasa Muhu Muuseum, Muhu Vallavalitsus ja head sõbrad.

Näitus „MUHU MUSTRID MANDRIL“ avatakse 8. märtsil kell 17.00 Tantsupeomuuseumis (Kaupmehe 8)

Avamisel on kohal memmed, Anne Keerd ja Muhu Muuseumi juhataja Meelis Mereäär.
Muhulased panevad kõigi silme all rõivisse pruudi, annavad küsijatele nõu, tantsivad ning mängivad pilli.

Aprillis avavad oma kirstukaaned KIHNLASED

 

Uute naistetantsude konkurss

 

III Eesti Naiste Tantsupeo avaakordiks saab
UUTE NAISTETANTSUDE KONKURSS,
mis toimub Jõgeva Kultuurikeskuses
9. novembril 2019
Konkursi eesmärgiks on:
* Leida uusi tantse III Eesti Naiste Tantsupeo PereLugu repertuaari
Konkursi tingimused:
* Konkursil võivad osaleda tantsud, mis on loodud eesti rahvamuusikale,
rahvamuusika töötlusele, eesti autorite muusikale ja lähtuvad eesti rahvatantsu
põhisammudest ja tantsutraditsioonidest
* Oodatud on tantsud naisrühmale, neiduderühmale, memmederühmale, solistile ja
tüdrukuterühmale (1.- 5. klass)
* Tants peab olema originaallooming
* Tants ei tohi olla auhinnatud varasematel konkurssidel
Tantsude hindamine
* Tantse hindab viieliikmeline žürii
* Žürii annab välja peaauhinna ja eriauhinnad
(žürii jätab endale õiguse auhindasid ümber jagada)
Konkursil osalemiseks palume saata tantsuvideo andmetega
(pealkiri, millisele rühmaliigile, viide kasutatud muusikale,
tantsu esitava kollektiivi nimi, autori andmed)
märgusõnaga
UUTE TANTSUDE KONKURSS
10. oktoobriks 2019
(Video saatmise info täpsustub)
Võitjad saavad auhinna kätte pärast korrektse tantsukirjelduse esitamist!
Lisainfot konkursi kohta saab telefonidel:
Ave Anslan 56632369
Marika Järvet 53411180
info@naistetantsupidu.ee

 

Algas Eesti rühmade registreerimine Võru pärimustantsufestivalile!

On Eesti laulu- ja tantsuaasta. Kohe pärast juubelitantsupidu juubeldab ka Võru pärimustantsufestival, mis toimub 18.-21. juulini Võrus ja Võrumaal.

See pidu toimub juba 25. korda ja kannab nime „Veerand pööret!“.
Nagu ikka, toob see pidu kaasa hommikust hilisõhtuteni kestvaid ühistantsimisi ja pillimängu, tantsutube, folkaeroobikat, tantsuorienteerumist, tantsukontserte ja kümneid esinemisi.

Eesti rühmade registreerimine kestab 11. veebruarist 1. maini. Mida rohkem tantsurahvast juulikuisesse Võrru koguneb, seda uhkem ja tantsulisem festival tuleb.

Vaata lisa https://vorufolkloor.ee/eesti-ruhmad-registreerumine/

Festivalil osalemiseks palume täita vorm hiljemalt 1. mail 2019. Samaks kuupäevaks tuleb aadressil registreerimine@vorufolkloor.ee saata rühma tutvustav tekst, 2-3 fotot rühmast (ühe foto maht vähemalt 2 MB), võimalusel rühma esinemisnäide videona või viide lingile, kus esinemise jäädvustus vaadatav on.

XXV Võru pärimustantsu festival toimub 18.-21. juulini 2019. Festivali teema on "Veerand pööret".

Lisainfo
Tiia Must,
Võru pärimustantsufestivali meeskonna juht
Tiia.must40@gmail.com

Tantsujuht Alfred Raadiku kodumajale paigaldati mälestustahvel

Nõmme linnaosa valitsus ja Tantsupeomuuseum avasid 17. detsembril tuntud rahvatantsujuhi Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva puhul tema Harku tänaval asunud kodumajal mälestustahvli.

„Nõmme on olnud koduks mitmetele tuntud ja tunnustatud rahvakultuuri edendajatele. Meie laulu- ja tantsupidude traditsioon on pikk, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Kui Tantsupeomuuseum linnaosaga ühendust võttis, ei olnud küsimustki, kas aidata Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva tähistamisele kaasa,“ lausus Nõmme linnaosa vanem.

Alfred Raadik oli noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht. Ta töötas tööõpetuse õpetajana Tallinna 46. keskkoolis (Pelgulinna gümnaasium), kus juhendas koos abikaasa Niina Raadikuga tantsurühmi. Põhitöö kõrvalt õpetas ta Tallinna Balletikoolis eesti tantsu ning oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi (tänane Tallinna Ülikool) tantsurühma looja (1953) ja juhendaja.

Mälestustahvli avamisele aadressil Harku 11 eelnes mälestushetk Metsakalmistul. Mälestustahvli avamisel meenutasid Alfred Raadikut tema ristitütar Riina Randlepp ning õpilane Indrek Toome.

Alfred Raadik (17.12.1918–28.01.1998)

1962, 1967, 1972, 1977 noorte tantsupidude üldjuht
1965 üldtantsupeo üldjuht
1982, 1987 noortetantsupidude aujuht
1990 üldtantsupeo aujuht
2002. aastast antakse välja Niina ja Alfred Raadiku fondi stipendiumi

 

Uudis: https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Tantsujuht-Alfred-Raadiku-kodumajale-paigaldati-malestustahvel

Galerii: ERRS 30

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 30. aastapäevaürituse pilte saate vaadata meie Facebooki lehelt.

 

 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas silmapaistvamaid rahvatantsu ja rahvamuusika edendajaid

Laupäeval, 1. detsembril, tunnustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Siidrifarmis toimunud aastapäevaüritusel valdkonna silmapaistvaid tegijaid.

ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnul ei tähenda tunnustamine ainult kiitmist, vaid see paneb tunnustuse saajale kohustuse olla eeskujuks. „Tunnustamise kaudu seame eeskujud, kelle järgi joonduda, edendades sellega ühtlasi valdkonda,“ ütles Kalev Järvela.

Sel aastal jagati välja neliteist tunnustust üheteistkümnes eri kategoorias.
ERRS aastatunnustuse „Lokulaud 2018“ said:

Aasta tantsujuht - Jaanus Randma
Tantsuelu edendaja, rahvatantsu õpetaja, lavastaja, mentor. Üleriigiliste, maakondlike ning Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus kunstilise toimkonna liige. Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambli TARBATU kunstiline juht. Pühendunud töö eest pälvis Jaanus Randma 2018. aastal rahvatantsuliikumise kõrgeima tunnustuse Ullo Toomi stipendiumi.

Aasta rahvamuusik - Cätlin Mägi
Pärimusmuusik, parmupilli propageerija, pärimusmuusika noodikogu looja ja haldaja. 2018. aastal ilmus temalt sooloplaat „Mu pill parmupill“.

Aasta kollektiiv – Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambel Savijalakesed
Tantsuansambel Savijalakesed tähistas oma 50. juubelit EV100-le pühendatud suurepärase etendusega “Maa Igatsus,” mis jutustas liigutava loo kahe väliseestlase elust. Etendusel osales 91 tantsuansambli tantsijat.

Aasta looja – Kristiina Vilipõld
Noor viljakas tantsulooja, kelle tantse on valitud loomekonkursside lõppvooru. Rahvatantsuansambli Savijalakesed juubelietenduses “Maa Igatsus” oli viis Kristiina loodud tantsu.

Aasta koolitaja – Kadri Lepasson
Lõuna-Eesti pärimusmuusik, eestvedaja, pühendunud ja pädev pedagoog ning pärimusmuusika tutvustaja ja populariseerija. Erilist äramärkimist väärib tema pühendumine külakandle ja päkarauakandle mängutraditsiooni edasiandmisele. Kadri on külakandelmängu õppemetoodika e-õppematerjali "Rahvamuusika õppemetoodikad Balti riikides" väljatöötaja.

Aasta korraldaja – Agne Kurrikoff-Herman ja Pille-Riin Soots
Agne Kurrikoff-Hermann ja Pille-Riin Soots korraldasid koos tantsuansambli Sõprus naisrühmaga Viimsis IV Eesti Naistetantsu festivali ning XI Eesti naisrühmade ja II neiduderühmade võistutantsimise, millest võttis osa 28 nais-ja neiduderühma ligi 400 tantsijaga.

Aasta sõber – Tallinna Tehnikakõrgkool
Tallinna Tehnikakõrgkool ( varem Tallinna Ehitus-ja Mehaanikatehnikum) on rahvatantsutegevust oma koolis toetanud alates 1967. aastast kord rohkem kord vähem, aga momendil nimetab rahvatantsuansambel Savijalakesed kooli Meie Koduks. Tallinna Tehnikakõrgkool aitas väga oluliselt kaasa Tantsuansambli Savijalakesed etenduse „Maa igatsus“ toimumisele.

Aasta sündmus – Tantsuansamblite tantsupidu „100 tantsu lugu“
Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu tegi kingituse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul – 1. juunil toimus tantsuansamblite esimene tantsupidu “100 tantsu lugu”. Tantsupeol astusid üles 12 tantsuansambli rühmad ligi 1000 tantsijaga. Tantsupeoga näidati, kuidas on eesti rahvatants viimase saja aasta jooksul jõudnud kiigeplatsilt lavale. Kogu tantsupeo tehnilise poole eest vastutas Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu eesistuja Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus.

Maasool – Anne Keerd
Saaremaa ja Muhu saare tantsuõpetaja, kelle juhendada on 15 rühma. Anne on võtnud südameasjaks õpetada tantsu juba lasteaias, et kasvatada rahvatantsurühmadele järglasi. Tänu temale on mitmes rahvamaja tantsurühmas tantsimas mitu põlvkonda. 2018. aastal toimus Saare maakonna tantsupidu „Tuhande tunde saar,“ kuhu Anne Keerd tõi oma 14 rühma, olles ise väärikate rühmade liigijuht. Tantsupeo repertuaaris oli kolm Anne loodud tantsu.

Välis-Eesti rühmade mentor - Angela Arraste
Suur ja südamlik panus Välis-Eesti rühmade tegevusse. Angela on nende mentor ja motiveerija, toetaja ja innustaja. Juba enne 2009. aasta tantsupidu võttis Angela Arraste välisrühmad oma hingeasjaks ning tema panus on aina hoogu juurde saanud. 2019.a toimuvale XX tantsupeole pürgib 16st riigist 31 Välis-Eesti kollektiivi 476 tantsijaga.

Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Orgmets
Lääne-Virumaa rahvatantsurühmade juhendajana, õpetanud rahvatantsu juba 60 aastat alates 1958. aastast. 1977. aastal oli Aino vabariikliku koolinoorte IV tantsupeo lavastusbrigaadi liige ja VII-VIII klassi rühmade üldjuhi assistent. Käesoleva aasta lõpus tähistab ta oma 85. sünnipäeva. Veel tänase päevani töötab Aino Orgmets kahe tantsurühmaga.

Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Lukman
Väike-Maarja tantsuõpetaja, kelle juhendamisel on seal tantsitud juba 1960. aastatest alates. Aino on olnud oma töös ääretult täpne ja korrektne, ta on jäädvustanud oma rühmade tegevuse nii sõnas kui pildis. Eelmisel aastal tähistas Aino Lukman oma 80. sünnipäeva.

Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Õie Pärtel
Saare maakonna pärimusmuusika propageerija ja järjepidevuse hoidja. Tema juhendamisel on Orissaare muusikakoolis õpetatud pärimusmuusika instrumente juba 26 aastat. Võõras ei ole Õiele ka rahavapillide valmistamine, ta on aastaid viinud läbi väikekannelde valmistamise kursust, kus huvilised on teinud endale ise kandle.


Ürituse korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 1988. aastal loodud rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mille eesmärgiks on rahvatantsu- ja rahvamuusika õpetajate ning harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine, esindades sel moel enam kui 23000 rahvatantsija ja 2000 rahvamuusiku huve. ERRS on koostööpartneriks Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi säilitamisel, arendamisel ning selle raames noorte ja üldtantsupidude ning pillipidude korraldamisel.

Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi sai Jaanus Randma

14. septembril möödus 116 aastat legendaarse tantsuisa Ullo Toomi sünnist! Sel puhul andis Ullo Toomi fond järjekordselt välja kõrgeima rahvatantsualast tegevust tunnustava stipendiumi, mille seekord pälvis Tarbatu rahvatantsuansambli kunstiline juht Jaanus Randma!

Stipendiumiga tunnustatakse tema tööd ja pühendumist Eesti rahvatantsuliikumise edendamisel ja traditsiooni hoidmisel, sealjuures pika ajaloo ja traditsioonidega Tarbatu juhendamisel ning õpetaja Enn Madi elutöö jätkamisel. Tunnustuse andis Tallinna Raekojas toimunud pidulikul üritusel üle fondi esinaine Ilma Adamson.

Lisaks pühendunud tööle kodumaal on Jaanus Randma tegelenud ka Eesti rahvatantsu populariseerimisega väljaspool Eestit, näiteks Uus-Meremaal, Austraalias ja Lõuna-Koreas. Alates 1996. aastast Jaanus Randma juhitud Tarbatu rahvatantsuansamblil on üle saja liikme ja seitsme tantsurühma.

Erialase karjääri jooksul on ta lisaks Tarbatu ansambli juhendamisele loonud ka mitmeid tantse. Teiste hulgas näiteks 2014. aasta tantsupeo „Puudutuse aeg“ tants „Lilled juustes“ ning „Laanetants“, mida tantsiti 2018. aasta Tartumaa tantsupeol.

Stipendiumi andsid välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Sündmust aitasid korraldada Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.

Soovime Jaanus Randmale lõbusat tantsujalga, jõudu ja jaksu tema tegemistel!

Jaanus Randma, Tarbatu Rahvatantsuansambel | Foto: Martin Pedaja