Kai Leete 100

Kai Leetes oli see tabamatu ja sõnulseletamatu miski, mis tegi temast Kai Leete
Ivi Kaarna, 25. mai Võrumaa Teataja

Selle lehekülje jaoks inimesi küsitledes mõtlesin, mida põlise võrulasena tean või mäletan Kai Leetest. Seda pole palju, kuid natuke siiski. Puutusin Kai Leetega kokku teismelisena, kui vanaema koos minuga pioneeride majja läks, et Kai Leetelt nõu küsida, sest memme tegeles majavalitsuse lastele näitemängu õpetamisega ja selles oli ka tantsunumbreid. Kai Leete istus parajasti kollaste tibupojakostüümide keskel ja õmbles. Arvan, et need olid „Inetu pardipoja” kostüümid. Kõigepealt nad arutasid kostüüme ja siis hakkas Leete tantsusamme näitama. Igal sammul oli oma nimi. Ja kui kergelt ning kõrgelt käis Kai Leete jalg!

Teist korda sattusin Kai Leete juurde klaverisaatjaks, sest nende oma oli vist haigeks jäänud. Esimesest kohtumisest oli möödas umbes 20 aastat, aga Kai Leete polnud muutunud. Ta oli ikka sama häälekas ja liikus kiirelt tantsijate vahel. Tegu oli naisrahvatantsurühmaga ja parasjagu harjutati „Võru valssi”. See oli Kai Leete loodud tants. Muusika oli igituttav ja tants minu arust väga ilus, kuid autor ei jäänud rahule. Ta käskis aina korrata ja lõpuks tormas klaveri juurde, karjus tempo juurde lisamist ja haaras klaverikaanest kinni. Arvasin, et ta lööb kaane kokku ja mu näpud jäävad kaane vahele. Tõstsin käed klahvidelt ja äkki saabus saali vaikus. „See on valss, see ei ole liiga aeglane ega liiga kiire. See peab paras olema. Iga joodik oskab seda õiges tempos laulda, aga teie ei saa tantsitud ja sina ei saa mängitud õiges tempos,” pahandas Leete ja lõgistas ähvardavalt klaverikaant.

Mina hakkasin kodus „Võru valssi” igaks juhuks erinevates tempodes mängima, et vaid autor rahule jääks. Ei tea, kas tantsijad ka kodus tantsisid, kuid lõpuks sai Leete „Võru valss” valmis ja on minu meelest üks tema ilusamaid tantse. See oli loodud samasuguse armastuse ja kirega, nagu Kai Leete kõike tegi.

Mida meenutavad või kuidas tundsid loo kangelast teised, ütlevad nad ise. Neid on siin vaid näpuotsatäis, sest kõiki kes Kai Leete nime kuuldes võivad oma mõtetes seisatuda ja meenutada, ei jõuagi ju kokku lugeda.

Peeter Laurson, Võrumaa kultuurijuht:

Kai Leete on minu jaoks eriline ja väga omanäoline isiksus. Ta oli juba oma eluajal legend, keda tunti ja kellest räägiti. Võib ka nii öelda, et ta oli Võrumaa sümbol. Meie tantsumemm oli meie maskott. Tantsupeorongkäikudes, olgu siis Võrus või Tallinnas sammus Kai Leete alati kõige ees, pea uhkelt püsti ja naeratus suul. Tema panus Võrumaa ja kogu Eesti tantsukultuuri on hindamatu. Kai Leete oli erakordselt andekas looja.

Maie Pau, rahvakultuurikeskuse spetsialist, tantsuõpetaja:

Minu tutvus Kai Leetega sai alguse vanast Võru pioneeridemajast, kui hakkasin tema balletirühmas tantsima. Ta oli mulle õpetajana suur eeskuju. Ballett aga oli Kai Leete suur armastus. Kai sundis meid tantsu nimel pingutama ja alles hiljem sain aru, kui tähtis see oli. Ballett annab ju kehakooli, koordinatsiooni, õpetab hoiakut ja sirutusi. Kui selg on sirge, on ka tervis hea. Läbi lapsesilmade oli raske oma õpetajat hinnata, kuid nüüd tean, et kõik mida Kai nõudis, läks asja ette. Ta oli väga emotsionaalne, nõudlik, aga mitte kuri.

Kai Leete tuli Võrru 1960. aastal ja siis oli ta juba 50aastane. Aga missugune jõud ja energia temas pulbitses! Ballett „Inetu pardipoeg” oli üks suurimaid etendusi teiste seas ja nõudis mahukat eeltööd. Kai muudkui õmbles, tikkis, värvis kangaid ja kujundas. Kõikide oma ballettide stsenaariumid, lava- ja kostüümikavandid tegi ta ise. Ta oli väga andekas ja on öelnud, et kui vaja, saab ka kingakontsa parandamisega hakkama.

Õpetajast sõltub palju. Väga palju. Kui Võrus polnuks Kai Leetet ega saanuks nii heal tasemel tantsu õppida, siis ei teagi, kuidas oleks nii minu kui paljude teiste tantsuga tegelevate inimeste elu kujunenud.

Eevi Jõgar, perearst, tantsuõpetaja:

Kui ma mõtlen Kai Leetele, siis kõige enne meenuvad kõrged kontsad ja tema kõnnak. Ta oli daam, ta oli inimene nagu kõik teised. Või siiski mitte. Kui ta tahtis, võis olla su vastu jumalik, kui vaja, siis vägagi karm. Ma ei tulnud tantsu juurde Kai kaudu, sest õppisin Tartu ülikoolis arstiks ja seal hakkasin ka rahvatantsuga tegelema. Kaiga puutusime kokku läbi tantsumaailma ja pealegi olin tema perearst.

Öeldakse küll, et Kai oli keeruline natuur, kuid minu jaoks mitte. Me saime temaga väga hästi läbi. Kui tantsuõpetajad ning kui arst ja patsient, kuigi Kai ei tunnistanud kunagi, et ta võiks ka vahel haigeks jääda või ongi juba haige. Ta oli ikkagi koonduslaagrist läbi käinud ja elus kõvasti vintsutada saanud.

Kai Leete oli omanäoline, väga töökas. Ta oli looja. Teist Kai Leetet ei ole ega tule.

Ruti Murusalu, filmirežissöör:

Kai Leete oli 11 aastat minu balletiõpetaja. Olen õnnelik, et sain tantsu õppida just sellise juhendaja käe all. Kai Leete temperament ja tema otseütlemised õpetasid elusolemist ning loomulikult ka arusaamist tantsukunstist. Kai Leete avas mulle tee balleti imelisse maailma, millest hiljem sai tore hobi kogu minu eluks – tantsukunsti jäädvustamine. Eesti Televisiooni videoteegis on ikka väga palju minu salvestatud ballette ja tantsuetendusi.

Kolmapäeval, täpselt Kai Leete 100. sünnipäeval esietendub Kandles minu film temast „Sündinud tantsule. Kai Leete” See on hämmastav, kui palju, kui jäävat ja kui ilusat on Kai Leete loonud.

Aksel Asi, lavapartner Võru rahvateatri ajast:

Kai Leetega puutusin elus palju kokku, kuid rahvateatris olime üsna sageli lavapartnerid. Ennekõike Egon Ranneti „Kadunud pojas”. Kai oli nii andekas, et sai kõigega hakkama. Ma arvan, et teatrisse mängima kutsus teda Rudolf Adelmann, kes oli tol ajal rahvateatri peanäitejuht. „Kadunud pojas” mängis Kai Leete ema ja mina olin see poeg. Andsime etenduse ka Tallinnas, draamateatris ja Kai sai oma osatäitmise eest kõvasti kiita.

Kaiga oli laval hea koos mängida, temaga oli väga kerge suhelda. Ent ta oli temperamentne ja otsekohese ütlemisega nagu Adelmann ise. Ma ei tea, kuidas nad omavahel hakkama said, aga see siiski õnnestus. Kai oli nii nõudlik ja kuraasikas, et temale ei maksnud midagi näiteks dirigendi käest taktikepp haarata ja ise dirigeerima hakata, samuti kui orkester tema arust ei mänginud, nagu vaja, viiuldaja poognast krabada.

Kai Leete oli erakordne inimene, töös ühesugune, eraelus hoopis leebem ja pealegi huvitav vestluskaaslane. Temast ei saanud mööda vaadata. Ka tänaval, sest ta kõndis seal daamilikult – sirgelt ja kergelt, nagu tantsides.

Tiina Olesk, Tallinna ülikooli õppejõud:

Ma meenutan Kai Leetet kui oma tantsuõpetajat, kes oli eeskujuks ja on jäänud selleks siiani. Vaevalt ma oleksin tantsu juurde jõudnud ja praegu koreograaf, kui polnuks Kai Leetet ja tema balletiringi. Ma hakkasin seal käima lasteaialapsena. Kai oli meile sõber, aga ta võis olla ka väga karm. Ta sundis iseendaga tööd tegema. Tantsimine on ju peaaegu ainus tegevusala, kus peab kõiges olema distsipliin. Läbi tantsu on võimalik inimest kasvatada nõudlikuks enda ja teiste vastu. Tegelikult on see hea, arvestades praegust ülearu suurt vabadust kasvatuses.

Kogu oma nõudlikkuse juures ei surunud Kai kunagi alla tantsija oma initsiatiivi või loovust. Kui näiteks tantsusammud meelest läksid, aga suutsid improviseerides tantsu lõpuni tantsida, ütles Kai Leete pärast lihtsalt: „Sa olid väga tubli, aga see polnud minu tants.” Ei, ta ei pahandanud, lihtsalt järgmiseks korraks tuli tants korralikult selgeks õppida.

Väga raske on Kai Leetet sõnadega iseloomustada. Fakt, et kogu aeg kohtab inimesi, kes ütlevad, et käisid Kai Leete juures tantsimas, räägib enese eest. Kai Leete oli nii suur, et teda jätkub praeguseni. Meie aga oleme Kai Leete lapsed.

-----------------------------

Kai Leete karismaatiline ja samal ajal konfliktne persoon jättis oma jälje kõikjale, kuhu elu ta viis. Tema nimi ei ole vaid kaks sõna koreograafia autorit nimetavas lahtris, vaid on nimi, mille taga seisab endast olulise verstaposti maha jätnud kunstnik. Lihtsalt inimene, kes vajas eluks ja elamiseks tuge keerukalt jõult nimega tantsukunst.

Filmi „Sündinud tantsule. Kai Leete” loojad Kai Leetest


Kuupäevaga   seotud sündmused:



Olulisemad sündmused:

Rahvamuusikapeo I eelproov

26. jaanuar 2019, Tallinn

Loe veel Rahvamuusikapeo I eelproov

27 jaanuar 2019, Tartu

Loe veel Kristjan Toropi 85. sünniaastapäev

05. märts 2019

Loe veel Rahvamuusikapeo II eelproov ja ettemäng

06. aprill 2019, Tartu

Loe veel Rahvamuusikapeo II eelproov ja ettemäng

07. aprill 2019, Tallinn

Loe veel XXI üle-eestiline õpetajate rahvatantsufestival „RÕÕMU PIKNIK“

13. aprill 2019, Tallinn

Loe veel XX tantsupeo joonisteseminarid

19. mai 2019, Paide Kultuurikeskuses

Tantsulavastus "Loodud jääma"

21. juuni 2019, Tartus Kassitoome orus

Loe veel Rahvakunstiansambel Leigarid 50 Juubeliõhtu Alexela kontserdimajas

12. oktoober 2019

Rahvatantsuansamblite Liidu kontsert

23.-24. november 2019

Loe veel XII Eesti naisrühmade ja III Eesti neiduderühmade võistutantsimine

25.-26. aprill 2020, Harku vald, Harjumaa

Loe veel III Eesti Naiste Tantsupidu

13. juuni 2021