Rahvamuusika proovide ajad peo nädalal

4.juulil 2019, neljapäev:
Eesti Metodisti Kirik, Narva mnt 51 Tallinn 10152

12.00 Proov
21.00 Kontsert “Kannelde öö”

4.juulil 2019, neljapäev:
Proovid Vabaduse väljaku pealaval:

16.30 Viiulid
18.00 Lõõtsad
19.00 Akordion
21.00 Torupillid

5.juulil 2019, reede:
Proovid Vabaduse väljaku pealaval:

8.30 Näppepillid
10.00 Kandled
11.00 Koondorkester
14.00 Rahvamuusikapeo kontsert

Rahvamuusikapidu - kontsert "Kannelde öö"

04.juulil 2019

Koht: Eesti Metodisti Kirik, Narva mnt 51, Tallinn

Algus: kell 21.00

Ajakava:

KANNELDE ÖÖ

Kannelde koondkoor

Labajalad
Seade Pille Karras juh. Pille Karras

 

Väikekannelde liik
Liigijuht: Pille Karras

Sokusarve labajalavalss
Laulnud Liisa Kümmel 1960. aastal Toris Seade: Kadri Lepasson (1982)

Kasatskid
Seade Pille Karras

Sarvelugu
Suure-Jaani Sokusarvel Peeter Kuldkepp (1907) Seade Pille Karras

Kolmetärnilugu
Muusika: Kadri Lepasson Seade Kadri Lepasson ja Katrin Soon (1981)

 

Kromaatilise kandle liik
Liigijuht: Ella Maidre

Õnnis on inimene
Cyrillus Kreek (1889-1962) solist Kristi Mühling

Setu süit rahvapilliorkestrile 1. Setu kasatsk 2. Kamarinskaja
Cyrillus Kreek Seade Pille Karras juh. Ella Maidre

Ei saa mitte vaiki olla
Eesti rahvaviis Miina Härma töötluse järgi Seade Ruth Kuhi juh. Ruth Kuhi

Villakombalii
Sangaste Seade Tarmo Kivisilla Solistid: VHK Lastekoor, Juhan Uppin, Jaak Sooäär-elektrikitarr, Tauno Õun -kontrabass juh. Maarja Soone

Juubeldagem
Tuule Kann (1964) Eestmängijad: Tuule Kann ja Jaak Sooäär

 

Rahvakannelde liik
Liigijuht: Pille Karras

Valss Tähnase järgi
Mänginud Aksel Tähnas (1911-1997) 1971 Põlvas Noodistanud Pille Karras

Looga ja Aarna reinlender
Mänginud Aksel Tähnas 7. 04. 1995 Ahunapalus Noodistanud Pille Karras
Eestmängija Juhan Uppin

Samrootsiuse jõululugu
Karksi-Nuia Mänginud Heino Sõna (1937) Noodistanud Pille Karras Eestmängija Heino Sõna

Koidula valss
Karksi-Nuia Mänginud Heino Sõna Noodistanud Pille Karras Eestmängija Heino Sõna

 

Kannelde koondkoor

Esä taivan
Muusika Mari Amor Sõnad: Artur Adson Seade Andres Lemba Solistid: VHK Lastekoor, Jaak Sooäär, Tauno Õun juh. Maarja Soone

Tarantella
Muusika Santiago de Murcia (1673-1739) Seade Anna-Liisa Eller, Tuule Kann ja Ella Maidre Solistid: Jaak Sooäär ja Prita Purre-tamburiin juh. Ella Maidre

Pastime
Henry VIII Seade Andres Lemba Solistid: VHK Lastekoor, Prita Purre, Katrin Tanvel- šamaani trumm juh. Maarja Soone

Polkad suurtelt meistritelt
Arno Sooäär (1934), Igor Tõnurist (1947), Toivo Luhats (1938)
Solistid: Tuule Kann ja Jaak Sooäär juh. Pille Karras

Valss fimist “Kevade”
viisi muuseumist välja otsinud Veljo Tormis (1930-2017)

Kannelde öö proovigraafiku vaatamiseks kliki "Loe veel" 

Loe veel

Rahvamuusikapidu - peakontsert

 05. juuli 2019, kell 14.00, Vabaduse väljak

RAHVAMUUSIKAPIDU
PEAKONTSERDI KAVA

 

VIIULID
Liigijuht Kristi Alas

Harju valss
Vigala kihelkond
Seadnud Kristi Alas (1974)

Polka Pärnumaalt
Tori kihelkond
Mänginud Mihkel Toom (1873–1958) ja Mart Jantson (1872–1948)
Seadnud Kristi Alas

Torupillilugu
Lääne-Nigula kihelkond
Mänginud Villem Ilumäe (1870–1950)
Seadnud Kristi Alas

Ringvalts
Paistu kihelkond
Mänginud Karl Leesment (1857–?)
Seadnud Kristi Alas ja ansambel Tuuleviiul

Kesköine polka
Eeva Talsi (1988)
Seadnud Kristi Alas

 

LÕÕTSPILLID
Liigijuht Juhan Uppin

Loosu küla ja Noore ea polka
Mänginud August Teppo (1875–1959)

Võru valss
Mänginud Heino Teppo (1930–1977)

Voorimehe troska ja Kilumari reinlender
Mänginud Elmar Ruusamäe (1934–2014)

Polka Aivar Teppo järgi
Mänginud Aivar Teppo (1958–2017)

Armukadedus
Mänginud Karl Kikas (1914–1992)

 

KANDLED
Liigijuhid Pille Karras ja Ella Maidre

Labajalad
Seadnud Pille Karras

Polkad suurtelt meistritelt
Arno Sooäär (1934), Igor Tõnurist (1947), Toivo Luhats (1938)
Solistid: Tuule Kann ja Jaak Sooäär

Valss fimist “Kevade”
Viisi muuseumist välja otsinud Veljo Tormis (1930–2017)
Sõnad Paul-Eerik Rummo (1942)

 

TORUPILLID
Liigijuht Katariin Raska

Karksi
Ants Taul (1950)
Seadnud Katariin Raska
Solist Ants Taul

Vakatantsi lugu
Emmaste kihelkond
Mänginud Juhan Maaker ehk Torupilli Juss (1845–1930)
Seadnud Cätlin Mägi (1979)

Veltsandi polka
Mustjala kihelkond
Mänginud Jaan Piht (1875–1950)
Seadnud Katariin Raska

Kilströmi labajalad
Kuusalu kihelkond
Mänginud Jakob Kilström (1864–1945)
Seadnud Merike Paberits (1988)

Torupilli marss
Katariin Raska (1986)

 

AKORDIONID
Liigijuht Kristel Laas

Uhti, uhti uhkesti
Rahvaviis
Seadnud Tiit Kalluste (1962)

Kojusaabumine
Tuulikki Bartosik (1976)
Solist Tuulikki Bartosik

Kuu mängib kudrustega
Kulno Malva (1979)
Sõnad Jõhvi kihelkonnast
Solistid Liisi Koikson ja Kulno Malva

Poolamäe räpp
Tiit Kalluste
Solist Jaanus Saks

Paigalejäämise polka
Karksi kihelkond
Laulnud Mari Sarv (1884–1977)
Seadnud Kristel Laas (1982)

 

NÄPPEPILLID
Liigijuht Joosep Sang

Ma kõndisin vainul
Cyrillus Kreek (1889¬–1962)
Rahvaluule
Seadnud Joosep Sang (1971)

Kaks polkat Victor Compe järgi
Rahvaviis
Seadnud Jaanus Põlder (1971)

Labajalgade popurrii
Rahvaviis
Seadnud Ilmar Kald (1974)

Lõõtsalugu Setomaalt
Rahvaviis
Seadnud Joosep Sang
Solist Martin Müller

Terve no küla
Rahvalik viis
Etnosfäär
Seadnud Kaarel Kuusk (1987)
Kaastegev ansambel Etnosfäär

 

KOONDORKESTER
Liigijuht Juhan Uppin

Torupillivalts ja Tori kõrtsi tondilugu
Vändra kihelkond
Mänginud Hans Dreiman (1872–?)
Seadnud Juhan Uppin (1984)

Jaan Pihti polka
Mustjala kihelkond
Mänginud Jaan Piht (1875–1950)
Seadnud Juhan Uppin

Valss Likmanni järele
Tori kihelkond
Seadnud Juhan Uppin

Ühel ilusal suveõhtul
Kuusalu kihelkond
Seadnud Juhan Uppin

Kallike kaugel
Paul Tammeveski (1898–1982)
Mänginud Richard Reino (1914–2004)
Seadnud Juhan Uppin

Rahvamuusikapeo repertuaar

"Muusika on kunstidest kõige elulähedasem, sest ta saadab meid hällist hauani." (August Pulst) Rahva muusika ehk rahvamuusika on rahva muusikaline emakeel, mis on aegade tagant säilinud meie alateadvuses ning mõjutanud nii meie muusikaeelistusi kui muusika arengut. Muusika loomine - laulmine või pilli mängimine - on paljude inimeste sügavaim ja ehedaim eneseväljendusviis ning aitab väljendada tundeid, mida sõnadesse panna ei saa. Muusika toob rahva kokku. Toob muusikud kokku. On ühiseks keeleks ja armastuseks.

Tere tulemast peole "Minu arm". Rahvamuusikapidu on saanud laulu- ja tantsupeo lahutamatuks osaks ning toob suurele juubelipeole rahvamuusikud üle maa. Meie ühiseks keeleks on eesti rahvamuusika, päritud lood, mida siin juba mitmed põlvkonnad kümneid ja sadu aastaid mänginud ja laulnud on.

Peol osalevad rahvamuusikud jagunevad vastavalt ansamblite koosseisule pilliliikidesse. Sel korral on pilliliikideks kandled, viiulid, lõõtspillid, näppepillid, akordionid, koondorkester ja uue pilliliigina torupillid. Kandled jagunevad omakorda kolmeks liigiks - väikekandled, rahvakandled, kromaatilised kandled - ning annavad omaette kontserdi "Kannelde öö".

Head rahvamuusikapeolised! Siin on repertuaar, mille liigijuhid sel korral teie jaoks välja on valinud. Loodan, et naudite nende lugude õppimist ja mängimist! Iga pilliliik on oma nägu ja see teebki rahvamuusikapeo vägevaks!

Kuna noot on rahvamuusika puhul mõeldud vaid abivahendiks lugude õppimisel, panen kõigile südamele, et ettemängudel ja kontserdil mängime peast! Vaid nii saame suurt koosmängu tõeliselt nautida.

Head teed peole!

 

Juhan Uppin

Rahvamuusikapeo loominguline juht

 

Koondorkester

Koondorkestri lood pärinevad erinevatelt Eesti rahvapillidelt. Hans Dreimani poolt kandlel mängitud Torupillivalts ja Tori kõrtsi tondilugu esindavad meie rahvamuusika vanemat aega ning sarnanevad oma liikumatu harmoonia tõttu vanade torupillilugudega. Torupillimees Jaan Piht on mänginud aga polkat, mis sarnaneb juba paljuski uuema aja rahvamuusikaga, mida iseloomustab lihtne harmoonia vaheldumine.

Eesti rahvapärast viiulirepertuaari esindab 1910. aastal ilmunud noodiraamatust pärinev "Valss Likmani järele", mis uues seades aga veidi teistsuguse ilme saab. "Kallike kaugel" on umbes sajandi eest sündinud lauluke, millest leidub lugematul hulgal erinevaid variante. Eriti armsaks sai laul Eestis II maailmasõja ajal. Käesolev variant pärineb suurepäraselt lõõtspillimängijalt Richard Reinolt, kes ise samuti selles sõjas käis. "Ühel ilusal suveõhtul" on mõnus ja tantsuline reinlender, milles kohtuvad Kukerpillide poolt tuntuks lauldud Kuusalu kandi laul ja "Tantsulugu" lõõtspillikuningas Aivar Teppo järgi.

Koondorkestri lugude seaded on oma olemuselt lihtsad ja neid saavad mängida igasuguses koosseisus ansamblid. Eraldi partiidena on välja toodud loo põhimeloodia, teine hääl, bass ja harmoonia (akordimärgid). Mitmes loos on eraldi partiid saatepillidele ja akordionile.

Partiid tuleks ansamblis jaotada vastavalt pillide võimalustele ja mängijate võimekusele. Viisi võib mängida ka lihtsustatult (eeldusel, et see looga kokku kõlab) või erinevast oktavist. Samas on lubatud ja isegi soovitav mängida noodis olevat materjali omapoolsete kaunistuste ja variatsioonidega (jällegi eeldusel, et see kokku kõlab). Ainsad partiid, kus (rahvamuusikapeo orkestris) varieerimine pole lubatud, on bass ja harmoonia. Lugudes, kus on eraldi saatepartii, tuleks saatepillidel, eriti kitarridel, mandoliinidel, aga ka kromaatilistel kanneldel mängida saatepartiid, mitte harjumuspärase rütmiga akordisaadet. Ka saatepartiid võib vajadusel pillidele kohandada. Toodud on ka tempod, milles lood kõlama peaks!

Käesoleva noodimaterjali põhjal valmivad seaded ühistes eelproovides suure orkestrina kokku mängides. Kui lugude "Torupillivalts / Tori kõrtsi tondilugu" ja "Valss Likmani järele" seaded on noodistatud täies pikkuses, siis ülejäänud lugudes on toodud vaid elemendid, mille põhjal lõplik seade alles ehitatakse. Kavas on ka kaks laululugu, kus kõik mängijad võiksid võimalusel laulda vähemalt refrääni.

Mängime rõõmu ja südamega! Kuulame üksteist!

 

Juhan Uppin

liigijuht

 

1. Torupillivalts / Tori kõrtsi tondilugu   KUULA!

     - partituur

     - viis

     - akordion

     - saade

     - bass

2. Jaan Pihti polka   KUULA!

     - partituur

     - viis

     - II hääl

     - saade

     - bass

3. Valss Likmani järele   KUULA!

     - partituur

     - viis

     - II hääl

     - akordion

     - bass

4. Ühel ilusal suveõhtul   KUULA!

     - partituur

     - viis

     - II hääl

     - bass

5. Kallike kaugel   KUULA!

     - partituur

     - viis

     - II hääl

     - bass

  

Kandled

Hea kandlemängija!

Pill häälele, pill häälele…

Sätime oma pillid häälde ja koguneme jälle suureks mängukooriks, et kõik üheskoos teha suur kummardus nendele inimestele, kes on meie rahvuspilli arengu ja kujunemise eest hea seisnud – pillimeistrid, õpetajad, mängijad.

Peened sõrmed lõid pilli, kaval käsi lõi kannelt…

Kaval peab selle kandlemängija- ja meistri käsi olema, kes on kaasas käinud pilli muutustega ajas ja kes on suutnud tänapäeva kaasa tuua erinevaid kandlemängu stiile.

Nüüd algavad noodilood…

Traditsiooniliselt on pilli õpitud kuulmise ja matkimise teel, mõne hea mängija eeskujul. Seetõttu on meil igast rahvamuusika palast mitmeid väikeste erinevustega variante. Kasuta sinagi lugude õppimisel oma teravaid kõrvu ja matkimist ning proovi julgelt varieerida.

Minu arm…

Nii kõlab saabuva peo juhtmõte. See mõte on olnud läbiv ka kandlerepertuaari valimisel. Seekordsel kandlepeol saame näha ja kuulda väikekannelt, päkarauakannelt, külakannelt, rahvakannelt ja kromaatilist kannelt. Mängimiseks valitud lugudes seast leiab ammu tuntud kandleklassikat, rahvalaulu seadeid ja ka uudisloomingut.

Minu eeskuju ja suunanäitaja…

Pöörame tänulikud pilgud vanade meistrite poole ja saame innustust uue põlvkonna mängijatest. On suur õnn, et meil on siiani võimalus osa saada rahvaliku kandlemängu traditsiooni kandjate mängust.  Elame suure huviga kaasa Eesti esimesele kromaatilise kandle doktorandile ja rõõmustame südamest aina kasvava kandlekogukonna üle.

Täname sind, hea pillimeister, õpetaja, mängija!

 

Pille Karras – väike- ja rahvakannelde liigijuht

Ella Maidre – kromaatiliste kannelde liigijuht

 

VÄIKEKANDLED

1. Sokusarve labajalavalss

     - partituur

     - D väikekandled

     - G väikekandled

     - trio

2. *** Kolmetärnilugu

     - partituur

     - D väikekandled

     - G väikekandled

 
 
 
 
 
RAHVAKANDLED 
 
1. Valss Tähnase järgi
 
 
 
 
 
KROMAATILISED KANDLED
 
1. Setu süit rahvapilliorkestrile
 
1) Setu kasatsk
 
     - partituur
 
     - kannel I
 
     - kannel II
 
     - kannel III
 
 2) Kamarinskaja
 
     - partituur
 
     - kannel I
 
     - kannel II
 
     - kannel III
 
2. Ei saa mitte vaiki olla
 
     - partituur
 
     - kannel I
 
     - kannel II
 
     - kannel III
 
     - bass
 
3. Villakombalii
 
     - partituur
 
     - kannel I
 
     - kannel II
 
     - kannel III
 
     - basskannel
 
     - kontrabass
 
     - laul
 
4. Juubeldagem!
 
     - partituur
 
 
     - G väikekannel
 
     - basskannel
 
 
ÜHENDKOOSSEIS
 
1. Pastime
 
     - partituur
 
 
     - koor
 
     - G väikekannel
 
     - D väikekannel
 
     - kannel I
 
 
     - basskannel
 
2. Tarantella
 
     - partituur
 
     - G väikekannel
 
     - D väikekannel
 
     - kannel I
 
     - kannel II
 
 
 
 
4. Polkad suurtelt meistritelt
 
     - partituur
 
     - kannel I
 
     - kannel II
 
     - G väikekannel
 
     - D väikekannel
 
5. Esä taivan
 
     - partituur
 
     - elektrikitarr
 
     - koor
 
 
 
     - kannel I
 
     - kannel II
 
     - kannel III
 
     - rahvakannel
 
     - basskannel I
 
     - basskannel II
 
6. Labajalad
 
     - partituur
 
 
 
 
 

Torupillid

Saabuv rahvamuusikapidu on väga eriline, sest esmakordselt Eesti ajaloos saavad ühel laval kokku pea kolmkümmend torupillimängijat. Mul on hea meel tervitada Sind, hea torupillimängija, selles vahvas ning vägevas koosluses. See ühismängu kogemus saab olema väga eriline.

Repertuaari valik sai tehtud puhtalt torupilli muusikat ning instrumenti ennast silmas pidades. Lisaks tänaste mängijate eeskujude, kunagiste vahvate torupillimängijate Jakob Kilströmi, Juhan Maakeri ning Jaan Pihti muusika kõrval, on esindatud ka Eesti torupilli elluärataja meister Ants Tauli looming, mida ta tuleb koos meiega rahvamuusikapeole ette kandma. Oma isiklikku kiindumust ning austust torupilli vastu kannan edasi meie kõigi kaudu enda loodud Torupilli marsi näol, mis on spetsiaalselt kirjutatud rahvamuusika peo tarvis torupillidele.

Kõik valitud lood ning seaded peegeldavad instrumendi ja selle muusika toredust, uhkust, mitmekesisust ning vägevust.

Lood on enamasti kirja pandud partituuri näol, et mängijal oleks võimalik loo terviklikkust õppeprotsessi käigus jälgida. Et materjali omandamine võib meetodite poolest mängijate vahel üsna erinev olla, oleme lisanud partituuri kõrvale ka loo vormi, mis loodetavasti on lugude õppimisel toeks. Märgin siinkohal ära, et vormi välja kirjutades oli tarvilik mõnes loos teha väikeseid mööndusi. Et vormi mitte väga kirjuks ajada, ei olnud võimalik täpselt välja tuua, milline partii millist häält mängib, vaid keskendusime pigem sellele, et välja tuua milline partii millises kohas üldse parasjagu kaasa teeb. Sel moel on lihtsam materjali pähe õppida.

Kivisse ei ole raiutud ka see, et mängija ainult ühte partiid loo jooksul mängima peab. Partiisid võib kombineerida. Arvatavasti alles ühisproovides paneme need detailid täpsemalt paika, sest seda õiget kõla kogeme ju alles siis kui kokku saame.

Oma raskuse astmelt ei pruugi väljavalitud lood olla just need kergeimate killast, kuid mingi siht, eesmärk, sellega ühes ka töö ja vaev, käib ju iga võimsa ettevõtmisega ometi kaasas :). Igas loos on partiid, mis peaks kõigile jõukohased olema ning kui just sel korral ei ole, siis juba järgmisel korral kindlasti. Saabuval peol on meie ressursid mängijate arvu näol hulga suuremad kui me arvatavasti varasemalt igaüks kogenud oleme. Liigijuhina olen võtnud eesmärgiks lugusid valides ning seadeid tehes selle, et muusika annaks torupillile väe ja et meile mängijatena kanduks see vägi edasi.

Loodan väga, et see eesmärk täitub. Et need lood Sind inspireeriks ning et meil kõigil saaks ees olema üks erakordne retk ühes meie vahva torupilliga.

Head peo ootust ning nauditavat harjutamist soovides,

 

Katariin Raska

liigijuht

 

1. Kilströmi labajalad

     - partituur

     - torupill I

     - torupill II

     - torupill III

     - torupill IV

2. Veltsandi polka

3. Vakatantsi lugu

     - seade

     - meloodiad

4. Karksi

5. Torupilli marss

 

Viiulid

Viiulite kaunis varjunditerohke kõla mõjub inimestele tavaliselt lummavalt ja mõnikord isegi veidi ebamaiselt. Koosmängust sünnib vägev energia, millest saavad rõõmu tunda igas eas ja erinevas pillivaldamise astmes olevad inimesed. Muusika tõepoolest ühendab ja puudutab nii mängija kui ka kuulaja hinge.

Enamik peole valitud viiulilugude seadetest on sündinud lastega koos pilli mängides. Pidulugude valiku tegemisel kuulasin noorte viiulimängijate arvamust.

Rõõmu ja lusti soovides!

 

Kristi Alas

liigijuht

 

1. Harju valss

2. Polka Pärnumaalt

     - partituur

     - I viiul

     - II viiul

     - III viiul

3. Toropilli lugu

     - partituur

     - I viiul

     - II viiul

     - III viiul

     - IV viiul

4. Ringvalts

     - partituur

     - I viiul

     - II viiul

     - III viiul

     - IV viiul

     - V viiul

5. Kesköine polka

     - partituur

     - I viiul

     - II viiul

     - III viiul

     - IV viiul

 

Lõõtspillid

Lõõtspillide lood pärinevad viielt silmapaistvalt pillimehelt eesti lõõtspillitraditsioonis. August Teppo oli omaloodud pillil ka oma aja parimaid mängijaid. Tema salvestatud mängu kuulates võib leida tuttavaid mängustiili elemente, mida kasutavad kõik hilisemad teppo-tüüpi lõõtspilli mängijad. August Teppole järgnenud põlvkonna parimaks ja mõjukaimaks mängijaks võib pidada Karl Kikast, kes lihvis paljud vanemad mängustiili ja lugude iseärasused laiemale kuulajaskonnale arusaadavamaks ning laiendas lõõtspillil mängitavat repertuaari. Karl Kikase lood, mängustiili ja rolli võttis üle Aivar Teppo, kes samuti täiendas oluliselt nii teppo-tüüpi lõõtspilli repertuaari kui mängutehnikat.

Vanemasse, Kikase-eelsesse ehk August Teppo koolkonda võib tinglikult lugeda ka pillimeistri pojapoja Heino Teppo, kes päris oma vanaisa ja isa lood ning mängustiili. Tema eakaaslase ja sõbra Elmar Ruusamäe lihtne ja ehe mängustiil ning tema lugude iseloom sobituvad samuti pigem vanema koolkonnaga.

Nootides on toodud lisaks viisile ka parema käega mängitav saatehääl, mis on väga oluline pillimehe mängustiili tabamisel ning annab tegelikult ka ettekujutuse mängustiili muutumisest. Vasaku käe partiid pole noodistatud, see on ühtse, lõõtspillipärase faktuuriga kõikides lugudes. Harmoonia ja teatud kohtades ka lõõtsa liikumise suuna muutust tähistavad akordimärgid. Lugudes võib varieerida, mängida teist häält, mängida madalamas või kõrgemas oktavis, mängida lihtsalt saadet jne. Valmis tasub olla ka helistike vahetuseks!

Lõõtspillimängijad on harjunud noodi asemel õppima kuulmise järgi. Rahvamuusikapeo lood õpitakse selgeks pigem noodiga kaasnevate õppevideote ja originaalsalvestiste järgi ning ühistes proovides, kus lahatakse nii erinevate mängijate stiilielemente kui pannakse paika lugude seaded. Käesolevad noodid on aga suurepärane võimalus kogu rahvamuusikapeo seltskonnale tutvuda vahvate Eesti lõõtspillilugudega!

 

Juhan Uppin

liigijuht

 

1. Loosu küla polka / Nooreea polka

2. Võru valss

3. Voorimehe troska / Kilu-Mari reinlender

4. Polka

5. Armukadedus

 

Näppepillid

Näppepillide repertuaari moodustavad viis lugu, igaüks oma karakteriga. Silmas on peetud vaheldusrikkust - on polkad, labajalad, valss ja tantsulugu Setomaalt. Lisaks traditsioonilisemale repertuaarile tahab näppepillide plokk pakkuda ka midagi uudset ja värsket. Selleks on tellimuslugu ansamblilt Etnosfäär, mis seob Siberi eestlastelt kogutud lõbulaulu kaasaegsete väljendusvahenditega.

Kõigi lugude noote tuleks võtta kui kaarti muusikalise materjali omandamise teekonnal. Tegelik muusikaline "maastik" kujuneb õppimise, suhtlemise ja proovide käigus ning avaldub oma täies ilus alles Rahvamuusikapeol lahvatavas ühise rõõmu ja energia laines.

 

Joosep Sang

liigijuht

 

1. Labajalgade popurrii

2. Ma kõndisin vainul

3. Lõõtsalugu Setomaalt

4. Tervo no küla

     - partituur

     - laul

     - ukulele

     - akustiline kitarr

     - mandoliin

     - bass

5. Kaks polkat Victor Compe järgi

     - partituur

     - mandoliin I

     - mandoliin II

     - mandoliin III

 

 

Akordionid

Sel aastal koosneb Rahvamuusikapeo jaoks loodud akordioniliigi repertuaar eesti rahvamuusikast ja autoriloomingust. Autorid-seadjad tunnevad akordionit ja selle võimalusi suurepäraselt ning on lugudes välja toonud akordioni parimad omadused ja kasutamisvõimalused.

Palades on akordionit kasutatud nii viisi kui saatepillina: mängijatel on võimalus mängida suures akordioniorkestris, samas olla laulja ja saatja rollis üheaegselt või moodustada hoopis kaasaegne bändikoosseis ja astuda üles koos räppariga.

Lugudes on kasutatud nii traditsioonilisi kui kaasaegseid seadmisvõtteid, mille kaudu räägib iga pala oma loo.

 

Kristel Laas

liigijuht

 

1. Kojusaabumine

     - partituur

     - akordion I

     - akordion II

     - akordion III

     - akordion IV

     - soolo akordion

2. Kuu mängib kudrustega

     - partituur

     - akordion I

     - akordion II

     - akordion III

     - akordion IV

3. Uhti, uhti uhkesti

     - partituur

     - akordion I

     - akordion II

     - akordion III

     - akordion IV

     - bass, trummid

4. Poolamäe räpp

     - partituur

     - akordion I

     - akordion II

     - akordion III

     - akordion IV

     - akordion IV räppariga

     - räppar

     - bass, trummid

5. Paigalejäämise polka

     - partituur

     - akordion I

     - akordion II

     - akordion III

     - akordion IV

     - bass

 

 


Kuupäevaga   seotud sündmused:



Olulisemad sündmused:

XXV Võru pärimustantsu festival

17.-21. juuli 2019, Võru

Loe veel XXXI August Teppo nimeline lõõtspillimängijate võistumängimine

20. juuli 2019, Võru Kannel

Loe veel Rahvatantsujuhtide suvekursus 2019

6.-9. august, Olustvere

Loe veel Rahvakunstiansambel Leigarid 50 Juubeliõhtu Alexela kontserdimajas

12. oktoober 2019

TTÜ tantsuansambli Kuljus 70. juubelikontsert

19. oktoober 2019, Põlva Kultuurikeskus

TTÜ tantsuansambli Kuljus 70. juubelikontsert

20. oktoober 2019, Kohtla-Järve Kultuurikeskus

Uute lõõtspillilugude konkurss Ummamuudu lugu

26. oktoober 2019, Võru Kannel

TTÜ tantsuansambli Kuljus 70. juubelikontsert

02. november 2019, Alexela Kontserdimaja

Uute Naistetantsude Konkurss

09. november 2019, Jõgeva

Loe veel Viljandi naisrühm LEOLA 40. juubelikontsert

16. november 2019, Sakala Keskus

Rahvatantsuselts Pääsuke 40 juubel

23. november 2019, Alexela kontserdimaja

Rahvatantsuansamblite Liidu kontsert

23.-24. november 2019

Loe veel Ilma Adamsoni tantsude võistutantsimine

30. november 2019

Loe veel Ilma Adamsoni juubelile pühendatud kontsert

01. detsember 2019, Alexela Kontserdimaja

ERRSi aastapäevakontsert ja aastatunnustuste üleandmine

07. detsember 2019, Mustamäe Kultuurikeskus Kaja

Loe veel III Võru talvine tantsupäev

07. detsember 2019, Võru

TÜ Rahvakunstiansambli 75. aastapäeva juubelikontsert

14.märts 2020, Tartu

Loe veel XII Eesti naisrühmade ja III Eesti neiduderühmade võistutantsimine

25.-26. aprill 2020, Harku vald, Harjumaa

Loe veel Tantsuansambel Tuisuline 70. aastapäeva kontsert

10. aprill 2021, Tallinn

III Eesti Naiste Tantsupidu

13. juuni 2021