Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas valdkonna silmapaistvaid tegijaid

19. novembril Tartu Vanemuise Kontserdimajas toimunud aastapäevakontserdil anti üle Lokulauad valdkonnas silmapaistnud inimestele ja kollektiividele.

AASTA TANTSUJUHT - MAIRE UDRAS

Maire Udras on tunnustatud tantsulooja ja tantsujuht. Maire on olnud naisrühmade liigijuht üldtantsupidudel ja mitmete Võru maakonna tantsupidude juht, lavastaja. Ta osaleb mentorina ERRSi mentorprogrammis. Maire on loonud Võru Tantsukooli, kus on võimalik õppida erinevaid tantsustiile. Maire on Võru Pärimustantsu Festivali üks idee autoritest ja korraldustoimkonna liige ning käesoleval aastal toimunud Öötantsupeo „Kohtumised ristteel“ idee autor ja lavastaja.

AASTA RAHVAMUUSIK - AIVAR ARAK

Aivar Arak on Märjamaa Muusika- ja kunstikooli õpetaja, juhendaja lastelaagrites, kapellijuht, kolme põlvkonda ühendava pereansambli liige ja armastatud pillimees. Viimasel paaril aastal on tänu August Pulsti õpistu rahvakandle toetusprogrammile toimunud Aivari käe all kandleõpe Juuru vallas. Aivar on teinud tihedat koostööd erinevate rahvatantsurühmade ja rahvapilliorkestritega. Ta on võtnud osa võistumängimistest ning pälvinud mitmeid tunnustusi. Möödunud suvel oli ta, nagu ka mitmel varasemal aastal, Rapla maakonna laulu- ja tantsupeol rahvamuusikute juht.

AASTA RAHVATANTSUKOLLEKTIIV - EESTI TANTSUJUHTIDE RAHVATANTSURÜHM

Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm (ETR) on juba 50 aastat tegutsenud kollektiiv. Selles kollektiivis tantsivad tantsuõpetajad ise. ETR on välja töötanud mentorprogrammi, mis on mõeldud rahvatantsukollektiividele, kes soovivad toetust ja nõustamist. Programmi eesmärk on tõsta projektis osalevate rühmade taset ja arendada juhendaja erialaseid oskusi. Mentorprogrammis osaleb konkreetne kollektiiv koos oma juhendajaga. Selleks on viidud nad aastaks kokku ühe ETRi tantsujuhi ja tema juhendatava kollektiiviga. Programm pakub tantsurühmale arenemis- ja koostöövõimalusi ning uusi huvitavaid väljundeid.

AASTA RAHVAMUUSIKAKOLLEKTIIV - SAKU MANDOLIINID

Saku Mandoliinid on Eesti suurim mandoliiniorkester, mis on ühtlasi saanud mandoliiniorkestrite taastulemise lipulaevaks! Viimase paari aastaga on antud palju kontserte mitmete erinevate kavadega ning seeläbi on nad saavutatud juhendaja Joosep Sanga käe all väga hea mänguvorm ning kõrge kunstiline tase. Nende kontserte on alati saatnud hea teavitustöö ja suur publikuhuvi. Lisaks on nad rikastanud Eesti muusikasuve Saku Mandoliinifestivali korraldamisega.

AASTA TOETAJA - ROTERMANN CITY JA ANDER SÕÕRUMAA

Rotermann City kannab Tallinna nimekamaid suurtöösturi, soolalao ehitaja Christian Barthold Rotermanni nime.Tänaseks päevaks on Rotermann City kvartalisse loodud õdus ja sõbralik linnakeskkond otse Tallinna südames, kus on leidnud omale kodu ka tantsupeomuuseum. Rotermann City on 2016.a avatud tantsupeomuuseumi suurtoetaja!

AASTA LOOJA - ELO UNT

Eelmise aasta algusest on Elo Unt tantsurühma Soveldaja juhedaja. Soveldaja 30. juubelile pühendatud kontsert-etendus "Hää" oli Elo loodud ning lavastatud. Elo juhtimisel tõi Soveldaja Maie Orava tantsude võistutantsimiselt esikoha A-rühmade kategoorias ning rühm nimetati võistutantsimise üldvõitjaks.
Elo loodud tants „Harjutus labajalale“ pälvis 2016.a uute tantsude konkursil eripreemia julge ja fantaasiarikka labajala harjutamise eest.

AASTA KORRALDAJA - AIRI RÜTTER

II Eesti Naiste Tantsupeo „Mehe lugu“ korraldamine. Airi Rütter on juhendanud tantsurühmi alates 1985. aastast. Airi on tänase päevani 1988.a. Jõgeval moodustatud folklooriseltsi Jõgevahe Pere eestvedaja, tantsuõpetaja ja kunstiline juht. Airi Rütter on olnud I ja II Eesti Naiste Tantsupidude pealavastaja assistent-korraldusjuht, lavastanud 5 Jõgeva maakonna tantsupidu, 2004.a. ESTO simman-rahvapeo Riias ja 2009.a. Peipsiäärsete maakondade laulu- ja tantsupeo „Peipsi pidu.“

AASTA RAHVAMUUSIKUTE KOOLITAJA - LILI VÄLIMÄE

Kesk-Eesti rahvamuusika arendusprogrammi eestvedaja. Programm aitab kaasa Kesk-Eesti rahvamuusikute kaardistamisele, koosmängu taasloomisele ja innustamisele. Programmis osalevatel rahvamuusikutel toimusid kokkutulekud ja koosmängimised 12-l korral. Samal ajal on algatatud Kesk-Eesti pärimuse uurimine ja on valminud pillilugude veebilehekülg. Koos osaleti ka Türil Rahvamuusikapeol, mille lõppkontserdil esitasid programmis osalevad muusikud Kesk-Eesti pilliloo. Tänu rahvamuusika arendusprogrammile on erinevatel rahvakultuurisündmustel teadvustatud rahvamuusikat ja rahvamuusikuid, Kesk-Eesti pillilugusid ja propageeritud valdkonda laiemalt.

AASTA RAHVATANTSIJATE KOOLITAJA - ILMA ADAMSON

2016.a septembris avas Ilma Adamson omanimelise tantsukooli, millega avanes tantsuõpetajatel täiendav võimalus end koolitada. Huvi kooli vastu oli kohe väga suur ning sellega liitus hulk rahvatantsule pühendunud inimesi. Neid asusid õpetama oma ala meistrid, kel on noorematele kolleegidele väga palju kasulikku edasi anda.

AASTA RAHVATANTSUSÜNDMUS - II EESTI NAISTE TANTSUPIDU "MEHE LUGU"

12. juunil toimus Jõgeval II Eesti Naiste Tantsupidu MeheLugu. Jõgeva staadionile kogunes ligi 4700 tantsijat Eestist ja mujalt maailmast. Naistepeo tegi teiste pidude reas eriliseks see, et peo tegijad ja liigijuhid olid oma maakonna inimesed. Peo toimumise eest seisis Jõgevahe Pere.

AASTA RAHVAMUUSIKASÜNDMUS - RAHVAMUUSIKAPIDU

30. juuni - 03. juuli toimus Türil Rahvamuusikapidu. Türile kogunes umbes 130 muusikahuvilist – nii kollektiive kui ka üksikpillimehi. Peo peakorraldaja oli Juhan Uppin. Mitme päeva jooksul viidi läbi pilliliikide kaupa erinevaid õpitubasid. Rahvamuusikapeo peakontserti andis Türi lauluväljakul laagri käigus moodustunud rahvamuusikaorkester.

PIKAAJALINE PANUS RAHVATANTSU VALDKONNA ARENGUSSE - ÜLLE FERŠEL

Ülle on lõpetanud Tallinna Ülikooli tantsujuhina, töötanud pikka aega Lääne-Virumaal ning alates 2005. aastast Rahvakultuuri Keskuses ja ERRSis. Ülle on juhendanud lasteaia, laste- ja noorte rahvatantsu- ja liikumisrühmi, nais- ja segarühma. Ülle on tantsuloojana väga produktiivne ja omanäoline. Tema tantse on tantsitud alates 2002. aastast kõigil üleriigilistel tantsupidudel. Tema loomingusse kuulub üle 100 tantsu ja uute tantsude konkursilt on ta noppinud võite alates 1987. aastast. Ülle on üks rahvusvahelise laste folkloorifestivali Porkuni Pillar idee algatajatest 1994 ja selle korraldaja kuni aastani 2004. Ta oli 2000. aastal Helsingis Soome-Eesti Tantsupeol lasterühmade liigijuht, on lavastajana osalenud kõigil kolmel Eesti meeste tantsupeol, samuti olnud üld- ja noortepeol kunstilise toimkonna liige alates 2002. aastast liigijuhi või assistendina. Ülle Feršel on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentor, valdkonnas tunnustatud looja, õpetaja ja koolitaja. 2016.a andis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Ülle Feršelile aumärgi.

PIKAAJALINE PANUS RAHVAMUUSIKA VALDKONNA ARENGUSSE - ELS ROODE

Els Roode on esimene kõrgharidusega kromaatilise kandle mängija. Ta pani aluse kromaatilise kandle õppele nii Tallinna Muusikakoolis, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis kui ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Els Roodel on oma koolkond, kuhu kuuluvad tuntumad ja hinnatumad kandleõpetajad ning interpreedid. Els Roode töötas välja kromaatilise kandle mängutehnika metoodika. Ta on andnud EMTA interpretatsioonipedagoogika osakonna kromaatilise kandle üliõpilastele metoodika tunde ja juhendanud metoodika-alaseid lõputöid. Els Roode on välja andnud metoodika-alaseid õppe- ja noodimaterjale. Ta pani aluse rahvusvahelistele kandlepäevadele Pärnus. Tänu Els Roode ettevõtlikusele korraldati Heliloojate Liidu vahendusel V Rahvusvaheliste Kandlepäevade raames eestis esimene kandlepalade konkurss. Els Roode eestvedamisel asutati aastal 2002.a Eesti Kandleliit. Roode on asutanud kandleansamblid Kukulind ja Käopojad, mis tegutsevad aktiivselt ka tänapäeval. Ta on olnud Eesti Orkestrijiuhtide Rahvamuusikaorkestri ja rahvamuusikaansambli Kaasike üks asutajaliikmetest, rahvusvaheliste kandlekonkursside žürii liige, üleriigiliste Rahvamuusikapidude kandleansamblite üldjuht ja koondorkestri juht ning üldtantsupidude muusikaline juht. 2003. a. andis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Els Roodele aumärgi ning aastal 2005 tunnustas president Arnold Rüütel Els Roodet Eesti Riigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.


Kuupaevaga   seotud sundmused:



Olulisemad sundmused:

XII noorte laulu- ja tantsupidu

30. juuni - 02. juuli 2017

Loe veel XXIII Võru pärimustantsu festival

06.-09. juuli 2017

Loe veel Kihnu Tantsupidu 2017

22. juuli 2017

Loe veel Pärimuse Pundar

21.-22. juuli 2017

Loe veel Väikesaarte tantsupidu Kihnus

22. juuli 2017

Loe veel Kunsti- ja muusikaõpetajate suvekool „Pärimus“

22. - 24. augustil 2017, Moostes

Loe veel Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu kontsert "Mosaiik - Heino Aassalu 85"

22. oktoober 2017, Paide Kultuurikeskus

Ullo Toomi 115. sünniaastale pühendatud võistutantsimine

04. novembril 2017, Pärnus, Nooruse majas

Loe veel Kummardus Toomile

05. novembril 2017, Pärnu Kontserdimajas

Loe veel XI Eesti naisrühmade ja II Eesti neiduderühmade võistutantsimine, IV Eesti naistetantsu festival

18. novembril 2017

Loe veel ERRS üldkogu, aastapäeva kontsert ja tunnustamine

09. detsembril 2017, Haapsalus

Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambli Savijalakesed 50. juubel

 26. mail 2018

Vabaõhuetendus "Saja-aastane öö"

18. august 2018, Pärnu Vallikääru aasal algusega kell 22.00.

Loe veel
best meds choise online canadian sildenafil